Minoritetsspråk − rättigheter och möjligheter
Det finns fem nationella minoriteter i Sverige − judar, romer, samer, sverigefinnar och tornedalingar. Om du tillhör någon av dem så har du vissa rättigheter och möjligheter när du har kontakt med oss på Skogsstyrelsen.
Du ska alltid kunna få information om dina rättigheter, oavsett vilket nationellt minoritetsspråk du talar och var i Sverige du bor. Om du bor i en kommun som ingår i förvaltningsområde för finska, meänkieli eller samiska, har du också rätt att kommunicera med Skogsstyrelsen på det språket både muntligt och skriftligt.
Vi skyddar och främjar ditt språk och din kultur
Som myndighet är det vår uppgift är att skydda, främja och utveckla nationella minoritetsspråk och nationella minoriteters förmåga att bevara och utveckla sin kultur i Sverige. Vi ska också ge nationella minoriteter möjlighet till inflytande i frågor som berör dem och så långt det är möjligt, samråda med minoriteterna i sådana frågor.
Ruotsissa on viisi kansallista vähemmistöä – juutalaiset, romanit, saamelaiset, ruotsinsuomalaiset ja tornionlaaksolaiset. Jos kuulut johonkin niistä, sinulla on tiettyjä oikeuksia ja mahdollisuuksia asioidessasi kanssamme Skogsstyrelsenissä.
Sinun tulee aina voida saada tietoa oikeuksistasi riippumatta siitä, mitä kansallista vähemmistökieltä puhut ja missä päin Ruotsia asut. Jos asut kunnassa, joka kuuluu suomen, meänkielen tai saamen hallintoalueeseen, sinulla on myös oikeus viestiä kanssamme kyseisellä kielellä sekä suullisesti että kirjallisesti.
Suojelemme ja edistämme kieltäsi ja kulttuuriasi
Tehtävämme on suojella, edistää ja kehittää kansallisia vähemmistökieliä sekä kansallisten vähemmistöjen mahdollisuuksia säilyttää ja kehittää kulttuuriaan Ruotsissa. Annamme myös kansallisille vähemmistöille mahdollisuuden vaikuttaa heitä koskeviin asioihin ja neuvottelemme mahdollisuuksien mukaan vähemmistöjen kanssa tällaisista asioista.
Svierigin li vihtta álbmotunnimusj unneplåhko – judalasj, romalasj, sáme, ruossalasjsuobmelaza ja tornedálalasj. Jus gullájt dåjda, de dus li muhtem riektáduvvamvuohta ja máhttelisvuoda gå mijájn aktijvuodav adná Skogsstyrelsenijn.
Dån galga agev máhttet oadtjot diededimev duv riektáj hárráj, juska vil akta makkir rijkalasj unneplågogielav dån ságasta ja gånnå Svierigin dån åro. Jus dån åro kommuvnan mij gullu tjuottjudusguovlon suomagiellaj, meängiellaj jali sámegiellaj, de dujna l aj riektá aktavuodav válldet mijájn dan giellaj goappátjagá njálmálattjat ja tjálalattjat.
Mij suoddjip ja åvdedip duv gielav ja duv kultuvrav
Mijá dagos la suoddjit, åvdedit ja åvddånahttet rijkalasj unneplågogielajt ja rijkalasj unneplågoj máhtukvuodav bisodit ja åvddånahttet ietjasa kultuvrav Svierigin. Mij galggap aj vaddet rijkalasj unneplågojda máhttelisvuodav bájnatjibmáj ássjijn ma sidjij gulluji guhkás máhttelis, rádedit unneplågoj dakkir ássjijn.
I Sveerjesne lea vitie nasjonaale unnebelåhkoeh — jïhtedh, romerh, saemide, sveerjesoehmelaahkh jïh tornedalingh. Maahta gosse datne aktem dejstie, dellie dusnie visnie reaktah jïh nuekieh mijjen luvnie gosse leah gaskesadteme Skogsstyrelsenine.
Datne edtjh eejnegen maehtedh bïevnesh dov reaktaj bïjre åadtjodh, seamma mij nasjonaale unnebelåhkoegïelide datne soptsesth jïh gusnie Sveerjesne årroeminie. Jis datne tjïeltesne årroeh mij soemengïelen, meänkielin vuj saemiengïelen reeremedajvesne dov lea aaj reakta dejnie gïeline mijjine gaskesadtedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Mijjieh dov gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh jïh evtiedidh
Mijjen barkoe lea dejtie nasjonaale unnebelåhkoegïelide vaarjelidh jïh evtiedidh jïh nasjonaale unnebelåhkoej nuepide dej kurltuvrem gorredidh jïh evtiedidh Sveerjesne. Mijjieh edtjebe aaj nasjonaale unnebelåhkojde nuepieh tsevtsiemasse vedtedh dejtie gyhtjelasside mejgujmie guhtide duehtieh jïh sjïehteleslaakan unnebelåhkoejgujmie dagkeri gyhtjelassine råårestalledh.
Ruoŧas leat vihtta našuvnnalaš unnitlogu – juvddalaččat, románat, sápmelaččat, ruoŧasuopmelaččat ja duortnuslaččat. Jus gulat muhtumii dain, de leat dus vuoigatvuođat ja vejolašvuođat go leat oktavuođas minguin Skogsstyrelsenis.
Don galggat álo oažžut dieđuid iežat vuoigatvuođaid birra, beroškeahttá guđe našuvnnalaš unnitlohkogiela don sártnut ja gos Ruoŧas don ásat. Dus gii orut suomagiela, meänkieli dahje sámegiela hálddašanguovllu gielddas lea maiddái riekti gulahallat minguin dan gillii sihke njálmmalaččat ja čálalaččat.
Mii suddjet ja ovddidit du giela ja kultuvrra
Min bargu lea suddjet ja ovddidit nationála unnitlohkogielaid ja nationála unnitlogu vejolašvuođa seailluhit ja ovddidit iežaset kultuvrra Ruoŧas. Mii galgat maiddái addit našuvnnalaš unnitloguide vejolašvuođa váikkuhit gažaldagaide mat gusket sidjiide ja nu guhkás go vejolaš, ráđđádallat unnitloguiguin dakkár gažaldagain.
Ruottissa oon viisi kansalista vähemistöä – juutalaiset, romanit, saamelaiset, ruottinsuomalaiset ja tornionlaaksolaiset. Jos kuulut johonki niistä, sulla oon tietyt oikeuet ja mahollisuuet ko sie olet yhtheyessä meihin Skogsstyrelsenissä.
Sulla häätyy aina olla maholisuus saa tietoa sinun oikeuksista, huolimatta siittä mitä kansalista minuriteettikieltä sie puhut eli missä paikkaa Ruottissa sie asut. Jos sie asut kunnassa mikä kuuluu hallinta-alueesheen suomen-, meän- eli saamenkielele, sulla oon kans oikeus komyniseerata meän kans niin suulisesti ko kirjotuksessa.
Met suojaama ja eustama sinun kieltä ja sinun kylttyyriä
Meän tehtävä oon suojata, eistää ja kehittää kansalisia minuriteettikieliä ja kansalisitten minuriteetitten kykyä säilyttää ja kehittää ommaa kylttyyriä Ruottissa. Met piämä kans antaa kansalisille minuriteetile maholisuutta vaikuttaa kysymyksissä mikkä koskeva niitä, ja niin paljon ko maholista neuotella minuriteetitten kans näissä kysymyksissä.
Parel diro nantis attjer Svedijos pansch nacionalipha haripar – býskror, romer, pajkor, svedijolallaror ire tornedalingar? Keda kammar diro khonra caciper ta saiper karna diro kammar kontakti ninna vorsnus.
Diro nashta sárstil nasta le informacija bási diros caciper, oginda savin nacionalpt haripatschib diro rakklar ta sako an Svedijo diro bóddrar. Bási diro bóddrar an jeck komúna savo khuvelar an administririphes than gla lallaroska, meänkieli ire pajkosko, kammar diro aur horta te komúnikacija ninna vorsnus pre rotepat solduj mojali ta randligt.
Vorsnos arakdelar ta kerelar diros chib ta diros kultúra
Vosnos janepha honkar te arakdela, kerela ta angledsaj nacionalipha haripatschib ta nacionalipha haripars zoralipe te garavela ta angledsaj sirus kultura an Svedija. Vorsnos nachta aur dokka nacionalipha haripar saj to pheribe an puchar savo dolela dole ta sav dromit kava honkar saj, jekgoda ninna hariparna an savoa puchar.
Da li tu hijan ko jekh kotar o panđ e Švedskakere nacionalna minoritetija – Jaudije, Roma, Samer, Švedsko-Fincija ja Tornedalcija? Tegani tu isi tut pobuter pravo ked ka ovel tut kontakt amencar.
Tu ako bešeja ki Švedska šaj te dobine informacia kotar to pravo, ki ti nacionalno minoritetno čhib. Ako bešeja ko jekh administrativno than kaj so khuvela i Finsko čhib, i Samisko čhib hem i čhib Meänkieli, tegani šaj hem te komunicirine amencar vačerindoj hem pisindoj.
Amen arakhaja hem barjačeraja tumari čhib hem tumari kultura
Amen čeraja buti ki promocia te arakha hem te barjačera o nacionalna minoritetno čhibja hem isto ađahare te arakha hem te barjačera i kultura kotar o nacionalna minoritetija ki Švedska. Isto ađahare amen mangaja te da šansa e manušenđe so reprezentirinena o nacionalna minoritetija te oven aktivna ko oljengoro pučibe hem diskusije.
Vi tu jekh san mashkar le panzh nacionaliteti ando Shvedo-Dzhuta, Roma, Sami, Finetika ando Shvedo vaj Tornedalian? Kade te si, hakaja thaj shaipe si tut kana les o kontakto amenca.
Sakana si te avel tut informacia pala tjire hakaja, so na mol pe kodo savi nacionalitetaki chib vakeres, vaj kaj beshes ando Shvedo. Ande kasavi municipaliteta te beshes so si pe Finetiko, Meänkieli vaj Sami than, hakaj si tut komunikacia te keres amenca pe tjiri chib ande vakeripe vaj iskiripe.
Amen losaras thaj promocia keras pala tjri chib thaj kultura
Amari butji si te losaras thaj promocia te keras thaj lasharas le nacionalne minoritetenge chiba thaj te das len shaipe te losaren thaj lasharen pengi kultura ando Shvedo. Shaipe si te das le nacionalne minoriteton sama te len pe problemi zhi kaj zhanen, konzultacia te keren kavera minoritetenca pala kadala butja.
Dzjinadzjos tu ande varisoske anda le Shvedoske panch nationallni minuritetura - zjiduvura, rom, samer, sverigefinnar vaj tornedalingar? Atunchi si tu unji pravura aj opurtunatsiji kana si tu kontakto amentsa.
Kana godi si te biris te les informatsija pa chire pravura aj opurtunatsiji, soski chib te na des duma anda le nationallni minuritonge chiba aj kaj tena beshes ando Shvedo. Te beshes tu ande jek kommuna kaj si ando jek förvaltningsområde pe le chiba filanderitska, meänkieli vaj samiska, si tu vi pravo te inkeres kommunikatsija pe kodja chib vi ande vorba aj vi ando ramojimos.
Ame las sama aj azjutisaras chiri chib aj chiri kultura
Amari butchi si te las sama, te azjutisaras aj te bararas e nationallni minuritengo potentsialo te inkeren aj te bararen pengi kultura ando Shvedo. Si vi te das le nationallni minuratatsijen chansa te avel le lengi influatsia ande pushimata kaj azbal len aj sode dzjal, te avas ande dorada kusa le minuritetura ande kasave pushimata.
Ginadzjos tu ande varisoske anda le Shvedoske panch nationallni minuritetura - zjiduvura, rom, samer, sverigefinnar vaj tornedalingar? Atunchi si tu unji pravura aj opurtunatsiji kana si tu kontakto amentsa.
Mindik si te biris te les informatsija pa chire pravura aj opurtunatsiji, soski chib te na vorbis anda le nationallni minuritonge chiba aj kaj tena trajis ando Shvedo. Te trajis ande jek kommuna kaj si ando jek förvaltningsområde pe le chiba filanderitska, meänkieli vaj samiska, si tu vi pravo te inkres kommunikatsija pe kodi chib vi ande vorba aj vi ando skiripe.
Ame las sama aj zjutisaras chiri chib aj chiri kultura
Amari butchi si te las sama, te zjutisaras aj te bararas e nationallni minuritengo potentsialo te inkren aj te bararen pengi kultura ando Shvedo. Si vi te das le nationallni minuratatsijen chansa te avel le lengo influenso ande pushimata kaj azbal len aj sode dzjal, te avas ande dorada kusa le minuritetura ande kasave pushimata.
איר געהערט צוּ אײנע פֿוּן די פֿינף נאַציאָנעלע מינערווערטיקײטן אין שװעדן - יהודים, ראָמאַ, סאַמי, שװעדישע פֿינס אָדער טאָרנעדאַליאַנס? אַז איר האָט עטלעכע רעכט אוּן געלעגנהײַטן װען איר האָט קאָנטאַקט מיט אוּנדז.
איר װאָלט שטענדיק געקענט באַקוּמען אינפֿאָרמאַציע װעגן אײַערע רעכט, ריגאַרדלעס פֿוּן װעלכע נאַציאָנעלע מינערווערטיק שפּראַך איר רעדט אוּן אַװוּ איר לעבט אין שװעדן. אױב איר לעבט אין אַ מוּניציפּאַליטעט װאָס איז אַ טײל פֿוּן אַ פֿיניש, מעאַנקיעלי אָדער סאַמי אַדמיניסטראַטיװ געגנט, איר האָט אױך דעם רעכט זיך איבערגעבן מיט אוּנדז, בעל-פּה אוּן שריפֿטלעך.
מיר באַשיצן אוּן העכערן אײַער שפּראַך אוּן קוּלטוּר
אונדזער מיסיע איז צו באַשיצן, העכערן און אַנטוויקלען די נאַציאָנאַלע מינאָריטעט־שפּראַכן, ווי אויך די מעגלעכקייטן פֿון נאַציאָנאַלע מינאָריטעטן צו באַוואַרן און אַנטוויקלען זייער קולטור אין שוועדן. מיר זאָלן אויך געבן די נאַציאָנאַלע מינאָריטעטן אַ מעגלעכקייט צו איינפלוסן פֿראַגעס וואָס באַטרעפֿן זיי און, אַזוי ווײַט עס איז מעגלעך, זיך באַראַטן מיט די מינאָריטעטן וועגן די פֿראַגעס.